Lühikeste varjude aegu
üsna enne jaani vaatasin
ühe vana jumala nimelise mäe
kohvikuterrassile kus söödi igapäevast
leiba hingelähedust praadi
suppi roosamannat
mida ma näinud olin tegi
tumeda puhta rebendi maailmakangasse
jalad tõusid maast lahti lendasin
mitte liiga kaugele Pluuto Charoni
Nixi Hydra Styxi Kerberose poole
võõras ja vähene

Tagasi tulin tolmusena teistsugusena
kukkusin hamba verele
tasakaal tuulevaikus koera haugatus jäid
korraks pooleli


21. juuni