Istud selgroog kumaras südame üle
ootad üksijäämist õiget aega
seal on sõrm nupule vajutanud
sõnad tähtedeks saatnud
kui tõstad pea on nad siin
kiigud pimesi suures rahus
suu ammuli jalad alt kadunud
teades maailma lahendamise tunnet
olles helde iseendale teisele
mõtete liikumist on kaugele kuulda
üle ööd ja päeva ühendanud tee
jooksev karu tuleb tagasi
ei see pole tsirkus
see on tõsine asi
armastus